„Raadio on minu isa,“ ütleb intervjuus raadio leiutaja Guglielmo Marconi tütar, tema kõrgeausus, printsess Maria Elettra Ana Marconi-Giovanelli. Katkend sellest intervjuust on näitusel kõigile kuulamiseks.
Printsess Marconi-Giovanelli jätkab: „Tema oli selle imelise suhtlusvahendi leiutaja, luues võimaluse suhelda juhtmevabalt läbi eetri. Ta tegi seda eesmärgiga päästa inimelusid merel, kuna tol ajal seilasid laevad ühes meeskondadega kuude kaupa, saamata oma peredelt uudiseid ja suutmata hädaolukorras abi kutsuda.
Kuna mu isa, Guglielmo Marconi, oli lummatud elektrilainetest, tekkis tal tugev intuitsioon kasutada neid elektrilaineid eetris juhtmevabaks suhtlemiseks. Seetõttu ehitas ta 21‑aastaselt raadiosüsteemi – vastuvõtja. Sasso Marconi linnas kasutas ta esimest korda raadioühendust, et luua kontakt oma vennaga, kes asus teisel pool mäge, öeldes vennale, et signaali kuuldes peab ta tulistama püssist. Kui mu isa püssipauku kuulis, mõistis ta, et tema leiutis töötas.“
Intervjuu Guglielmo Marconi tütrega on näitusele toonud Rumeenia Suursaatkond.
Mida näitusel näed?
Näitus „Sajand Euroopa eetris“ toob vaatajani Euroopa raadiolood ning raadiodisaini iludused möödunud sajandi algusest. Näed Saksamaal, Hollandis, UKs, Belgias, Austrias, Rootsis, Taanis ja Lätis toodetud raadioid, saad teada, kes olid Euroopa maades tuntuimad raadiohääled ning mis seosed olid neil Eestiga. Saad kuulata 1937. aasta salvestust, unikaalset eetrisilda, kus 21 Euroopa maa kuulsaimad raadiohääled saadavad tervele maailmale uusaastatervitusi ning kodumaist muusikat ning saad teada, mis aastatel alustasid Euroopa maade ringhäälingud raadioprogrammidega. On tore tõdeda, et kogu Euroopa alustas samal ajal ning me kõik olime tehnoloogiliselt 1920ndate alguses raadiovaldkonna innovatsiooniks valmis.
Näitusega tähistame Eesti Ringhäälingu 100. juubeliaastat. Tore tõsiasi on, et just sel aastal tähistavad oma ringhäälingu sajandat aastapäeva ka Soome ja Iirimaa.
Näitus on osa kobarnäitusest „Siin Tallinn! Sajand eetris“
Meeskond ja toetajad
Näituste valmimist on toetanud: ERR, Eesti Ringhäälingumuuseum, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Ringhäälingute Liit, Lipuvabrik OÜ, JYSK Linnen’n Furniture, Rumeenia, Austria, Soome, Rootsi, Iirimaa, Norra, Saksamaa, Itaalia ja Taani saatkonnad ning paljud teised toetajad ja vabatahtlikud.
Näituse kuraator: Kertu Saks
Asukoht: Teletorni 21. korrus
Näitust saab külastada Teletorni külastuspiletiga.

