Näitus keskendub Eesti raadio ja ringhäälingu esimestele kümnenditele enne II maailmasõda. Seda ajastut iseloomustasid kiire tehnoloogia areng, palju uusi võimalusi ja tugevad isiksusi, kes panid aluse meie ringhäälinguloole.

1924. aastal tehti Haapsalust esimene tunnustatud katsesaade, asutati Eesti Raadio Klubi, Tartu Telefonivabrik hakkas tööstuslikult raadiovastuvõtjaid valmistama ning asutati osaühisus Raadio-Ringhääling.

1925. aasta lõpuks oli Eesti kodudes juba ligi 2000 raadiot. Meie saatekavad olid kaasaegsed ning Eestis toodetud omanäolise disainiga raadioaparaadid on tänaseni väärtuslik osa meie tööstus- ja kultuuriloost.

Näitusel saab näha 1930. aastate Eesti raadiodisaini iludusi — omanäolise disainiga raadiovastuvõtjaid, mille nimed on tänaseni tuttavad:

Lisaks on väljas antiikesemed, ajastutruud olustikumaterjalid, raadioajakirjad ning väljavõtted raadiote müügikataloogidest.

Näituse haruldasemate eksponaatide hulka kuuluvad Eesti raadio algusaastate kahe olulise suurkuju Fred Olbrei ja Felix Moori isiklikud esemed.

Fred Olbrei kuulus alates 1927. aastast osaühisuse Raadio-Ringhääling juhatusse ning oli üks Raadio Elektrotehnika Tehase RET asutajaid ja juhatuse liikmeid. Felix Moor oli aastatel 1927–1944 ringhäälingu teadustaja, Eesti esimene raadioreporter, toimetaja, saatejuht ning kuuldemängude ja lastesaadete algataja.