Language
Kontakt 
Tehisintellekti levik muudab usaldusväärse ajakirjanduse senisest olulisemaks, kuid avalik-õiguslik meedia ei saa loota üksnes oma ajaloole ja senisele publikule. Yle strateegiajuht Mika Rahkonen keskendus Tallinna Teletornis toimunud fookuspäeval „Välismaine nõukaaeg“ sellele, kuidas jõuda kiiresti muutuvas meediaruumis inimesteni, keda traditsiooniline ringhääling enam ei kõneta.
Yle tähistas tänavu septembris oma 100. aastapäeva. Ringhääling loodi ajal, mil Soome ühiskonnas olid kodusõja haavad veel sügavad, enamik elanikkonnast elas maal ning kultuur ja haridus koondusid linnadesse. Uues tehnoloogias ehk raadios nähti võimalust ühendada erinevaid piirkondi ja inimrühmi.
Uues tehnoloogias ehk raadios nähti võimalust ühendada erinevaid piirkondi ja inimrühmi.
Sada aastat hiljem on tehnoloogia teine, kuid ülesanne paljuski sama. Soome ühiskonda mõjutavad polariseerumine, inimeste erinev osalustunne ja keeruline julgeolekuolukord. Raadio asemel tekitab nüüd küsimusi tehisintellekt ning võimalused kasutada seda nii headel kui ka halbadel eesmärkidel.
Ühine meediakogemus ei tähenda enam üht suurt telepublikut
Avalik-õigusliku ringhäälingu ülesannete hulka kuulub jätkuvalt selliste hetkede loomine, mis inimesi ühendavad. Soomes on nendeks näiteks Eurovisioon, selle kohalik eelvõistlus UMK, presidendi vastuvõtt iseseisvuspäeval ning erinevad ühised kultuurisündmused.
Need hetked ei tähenda enam tingimata seda, et suur osa rahvast vaatab samal ajal sama teleülekannet. Telepildi kõrval on olulised vestlused, mängud ja muu digitaalne sisu. „Soomes öeldakse kergesti, et kõik soomlased vaatavad presidendi vastuvõttu. Tegelikult vaatab seda umbes pool rahvast. Maailm on palju muutunud.“
„Soomes öeldakse kergesti, et kõik soomlased vaatavad presidendi vastuvõttu. Tegelikult vaatab seda umbes pool rahvast. Maailm on palju muutunud.“
Ühiskonda ühendav sisu võib tänapäeval olla oluline ka väiksematele rühmadele. Suure publikuga harjunud ringhäälingu jaoks tähendab see vajadust mõista, et väärtuslik ühine hetk ei pea alati hõlmama tervet rahvast.
Yle põhimõte „Kogu Soome nähtavaks“ ei puuduta ainult geograafiat. Avalik-õiguslik meedia peab kajastama erinevaid eluviise, maailmavaateid, ideoloogiaid ja ühiskonnarühmi. Seda ülesannet ei täida üksnes uudised ja ajakirjandus. Näiteks jälgiv tõsieluformaat võib näidata erinevaid inimesi ja eluviise publikule viisil, milleni tavapärane uudistesaade alati ei jõua.
Usaldus sõltub inimese haridusest, sissetulekust ja soost
Avalik-õigusliku meedia toimimise alus on publiku usaldus. Soomes on usaldus uudiste vastu teiste riikidega võrreldes endiselt kõrge, kuid pikema aja jooksul on näha langustrendi. Veelgi murettekitavamad on erinevused ühiskonnarühmade vahel. Kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed usaldavad uudiseid rohkem, madalama hariduse ja sissetulekuga inimesed vähem.
Muutunud on ka naiste ja meeste vaheline usaldus. Praegu usaldavad naised uudiseid meestest rohkem, kuigi veidi üle kümne aasta tagasi oli olukord vastupidine ning meediaettevõtetel oli keeruline just naisteni jõuda. Rahkoneni hinnangul tuleb selle muutuse põhjuseid põhjalikult uurida, sest tõenäoliselt ei puuduta see ainult Yle publikut.
Kriisi ajal peab kontrollitud info jõudma iga inimeseni
Ylel on seadusest tulenev kohustus valmistuda eriolukordadeks. Viimastel aastatel on seetõttu veelgi olulisemaks muutunud nii sisuline kui ka tehnoloogiline toimepidevus.
Sisuline toimepidevus tähendab võimet hankida ja avaldada kontrollitud teavet. Tehnoloogiline toimepidevus peab tagama, et info jõuab inimesteni igas olukorras.
Tehnoloogiline toimepidevus peab tagama, et info jõuab inimesteni igas olukorras.
Varem nägi Soome seadus ette, et Yle peab kriisi ajal jõudma inimesteni raadio ja televisiooni kaudu. Nüüd on sellesse loetellu lisatud ka digitaalsed kanalid, mis näitab, kui põhjalikult on inimeste meediakasutus muutunud.
Sama oluline on koostöö teiste kriitiliste organisatsioonide, ametiasutuste ja avalik-õiguslike ringhäälingutega, sealhulgas ERRiga. Kriisi ajal ei piisa üksnes usaldusväärse info olemasolust – see peab jõudma publikuni kanalites, mida inimesed tegelikult kasutavad.
Tehisintellekt suurendab kontrollitud info väärtust
Rahkonen tõi avalik-õigusliku meedia lähitulevikust esile kolm keskset mõtet. Esiteks kasvab usaldusväärse teabe tähtsus nii demokraatia, julgeoleku kui ka majanduse jaoks. Infomajanduse areng vajab tõest teavet maailma kohta ning samale faktipõhjale tugineb ka tehisintellekt. Kui professionaalse meedia toodetud kontrollitud info nõrgeneb, kannatab ka tehnoloogia võime pakkuda ühiskonnale loodetud kasu.
Teiseks muutub masinloodud sisu kasvades järjest väärtuslikumaks teadmine, kes mingi teksti, pildi, heli või video eest vastutab. Tehisintellekt võib muuta sisu loomise väga odavaks, kuid inimese tehtud valikud selle taga muutuvad seda olulisemaks.
„Igaüks võib luua ükskõik millise teksti, heli, pildi või video. Kogu väärtus ei ole enam lõpptootes, vaid selles, kes selle tegi, kuidas ja miks see tehti ning kes sellele lõpuks alla kirjutab.“
„Kogu väärtus ei ole enam lõpptootes, vaid selles, kes selle tegi, kuidas ja miks see tehti ning kes sellele lõpuks alla kirjutab.“
Avalik-õigusliku ringhäälingu tugevus ei seisne seetõttu üksnes toodetud saadetes või artiklites. Selle taga on aastakümnete jooksul kujunenud suhe ühiskonnaga, seadusest tulenev ülesanne toetada kultuuri ja demokraatiat ning kohustus järgida ajakirjanduseetikat. „Igaüks võib osta tehisintellekti, kuid keegi ei saa osta Ylet. Keegi ei saa osta Yle kaubamärki, arhiivi, avaliku teenuse eetost ega suhet soomlastega.“
Tehisintellekt aitab kontrollida pilte ja teha ukrainakeelseid uudiseid
Yle kasutab tehisintellekti juba praegu mitmesugustes tööprotsessides. Uudistetoimetuse verifitseerimismeeskond kontrollib digitaalsete tööriistade abil, kas internetis levivad fotod ja videod pärinevad tõepoolest väidetud kohast ning ajast.
Ettevõttesisene Yle GPT koondab kümneid tööriistu, mis aitavad ajakirjanikel ja teistel töötajatel ülesandeid kiiremini täita. Tehisintellekti toel suudeti kiiresti käivitada ka ukrainakeelsed uudised pärast seda, kui Venemaa täiemahuline sõda sundis suure hulga ukrainlasi kodumaalt põgenema.
Üksnes lojaalse publiku teenindamisest ei piisa
Rahkoneni kolmas põhisõnum puudutas avalik-õigusliku meedia kohanemisvõimet. „Nostalgia ei saa olla strateegia. Strateegia ülesanne on vaadata ettepoole.“
„Nostalgia ei saa olla strateegia. Strateegia ülesanne on vaadata ettepoole.“
Ringhääling ei suuda peatada tehnoloogia, inimeste eelistuste ja meediakasutuse muutumist. Kui avalik-õiguslik meedia nendega kaasa ei lähe, kaotab see järk-järgult oma tähenduse.
Lisaks ei pea areng olema ainult läbimõeldud, vaid ka kiire. Küsimusest, kas ajakirjandust on vaja, enam ei piisa. Palju keerulisem on leida viis, kuidas ajakirjandus jõuaks nende inimesteni, keda see praegu ei kõneta.
Samuti ei saa keskenduda üksnes kõige lojaalsemale publikule, kuhu kuuluvad aktiivsed meediatarbijad, ühiskonna mõjukamad kihid ja inimesed, kes ise sageli uudistes esinevad. Mida rohkem kujundab ringhääling oma tegevust ainult nende soovide järgi, seda raskemaks muutub uute publikurühmadeni jõudmine.
Euroopa avalik-õiguslikke ringhäälinguid takistab Rahkoneni sõnul sageli ettevaatlikkus. Suuri digitaalseid otsuseid lükatakse kaua edasi, kuid mõni aasta pärast nende tegemist tundub kunagine kõhklus juba arusaamatu. „Lõpuks saame aru, et see otsus ei oleks pidanudki raske olema. See oli samm edasi ja avalik-õiguslikul ringhäälingul ei ole ühtegi teist suunda.“
Sama probleemi lahendatakse 20 erinevas kohas
Euroopa ringhäälingud seisavad silmitsi väga sarnaste probleemidega, kuid ühiste lahenduste loomine pole edenenud nii kiiresti, kui võiks. Sageli arendatakse sama probleemi lahendamiseks eri riikides eraldi süsteeme. „Meil on üks ja sama probleem, aga seda lahendatakse 20 erinevas kohas.“
Rahkonen näeb ERRi ja Yle koostööks võimalusi nii tehnoloogias, sisus kui ka uute publikurühmadeni jõudmises. Ka „Naapurivisa“ taolise ühissaate idee võiks tema hinnangul tänapäeval toimida, kuid esmalt tuleb otsustada, kuidas ja kus seda publikule pakkuda.
„Paneme selle televisiooni, aga kuhu veel? Kas teeme klipid TikToki? Küsimus on selles, kuidas saadet teha ja levitada nii, et leiaksime ka uued vaatajad.“
Mika Rahkoneni täispikka ettekannet saab vaadata ERR-i kultuuriportaalis ja YouTube’is.
