Murranguliste sündmuste keskpunkt!
314-meetrine Tallinna Teletorn on Eesti kõrgeim ehitis, milles asub moodne vaateplatvorm, sisukas näituseruum ja elamuskeskus. Samas on tornil ka suur ajalooline tähendus.
Killukesed Teletorni ehitamise ajaloost tervitavad sind juba sissepääsuala üleelusuurusel fotoseinal. 1975.–1980. aastatel kerkis uus Teletorn taeva poole läbi raskuste. Lisaks sobivale asukohale pidid projekteerijad valima ka Teletorni konstruktsiooni. Selleks valiti vabalt toetuv raudbetoonist alus koos terasest antenniosaga, üldkõrgusega 314 m. Raudbetoonist televisioonitorni sisemusse sai paigaldada kõik seadmed ja ehitada vaateplatvormi koos restoraniga, kuhu võib tõusta tornis oleva kiirliftiga. Torni kõrgus võimaldab edastada kvaliteetset raadio- ja televisiooniprogrammi 90 km raadiuses.
Teletorni ehitamisel kasutati mitmeid uusi tehnilisi lahendusi. Näiteks raudbetoontüve koostamisel kasutati liugvormi meetodit. Betoonvorm paigaldati 2,5 m kõgusele, monteeriti armatuur ja valati betoon. Seejärel tõsteti betoonivorm üles, teda ahendati nõutava läbimõõduni ja algas uue vöösektsiooni betoonimine. Praegugi võib näha tornitüvel 2,5 m tagant betoonimisrõngaid. Betoonimine kestis lakkamatult 8 kuud, tornitüvi pürgis meeter meetri järel kõrgusse.
Ülemise torniümbrise metallsõrestik massiga üle 120 tonni pandi kokku maapinnal torni tüve ümber ja tõsteti siis 170 m kõrgusele.
Moskva valiti 1974. aastal 1980. aasta suveolümpialinnaks ja Tallinnas pidi toimuma olümpia purjeregatt. Teletorn sattus olümpiaobjektide nimekirja, mistõttu avanesid nõukogude impeeriumi rahakotirauad. Ehitise valmimise kiirendamiseks toodi siia viimasel hetkel aparatuur, mis oli algselt mõeldud Vilniuse Teletorni jaoks.
20. augustil 1991. aastal kuulutati välja Eesti iseseisvuse taastamine. Vahetult enne keskööd otsustas Eesti Ülemnõukogu, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on taas iseseisev riik. 21. augusti varahommikul tegid Nõukogude Liidu dessantväelased katse hõivata Tallinna Teletorn. Torni saabus kaitsma rahvast üle kogu Eesti. Väike salk relvastatud Eesti kaitsjaid sulgus torni 22. korruse siderumidesse, kust hoiti sidet vaba maailmaga. Appi tuli kiire taip. Kaitsjad sulgesid liftiukse tikutopsiga ja ründajad pidid torni tippu jalgsi ronima. Lõpuks üles jõudnud ja ukse õhkida lubanud dessantväelasi hoidsid kaitsjad tagasi ähvardustega lasta rünnaku korral kogu tornis lahti tuletõrjegaas. Need käigud andsid olulise ajavõidu ja peagi oli putš läbi. Erinevalt Vilniusest ja Riiast õnnestus Tallinnas ohvreid vältida.
Loe edasi:
- Teletorni ajalugu ja olulisemad daatumid
- Ajalooliste piltide galerii
- Lastele mõeldud ajaloo haridusprogramm “1991. august. Vabaduse kaitsel”
360° vaade!