Tallinna Teletorni panoraamkorrusel on avatud Jaan Künnapi uus fotonäitus nimega “Sõlmed ja pleisid”.

Jaan Künnap (sündinud 9. veebruaril 1948 Kõuel) on eesti fotograaf, mägironija ja instruktor-treener, tõusnud enam kui 150 mäe tippu. Sõlmedeni jõudis ta aga hoopis päästelaeval töötades.  

J. Künnap õppis Nõukogude armees tuukriks. Mitte segi ajada akvalangistiga – kes ujub vees lestadega ja vaatleb. Tuukriülikonna hulka kuuluvad muu hulgas tinasaapad (14kg mõlemad), peas suur sukeldumiskiiver ning keha ümber seotud raskused (ees ja taga ehk 2x18kg). Seda kõike, et saaks teha tööd vee all – tõsta raskuseid jne. Jaani sügavusrekordiks on 80m.

Jaan on dessantnikuna hüpanud langevarju ja sukeldumisülikonnaga kolm korda lennukilt vette (~1km kõrguselt). Juhtida ta ei osanud, sest ta polnud langevarjur. Vees pidi ta harjutuse eesmärgil 30m sügavusele sukelduma ja alles 4h pärast välja tulema. 

Kui ta armeest lahkus läks ta tuukrina tööle päästelaeva peale, kus ta ühtlasi elas. Seda seetõttu, et eestlastele väga kortereid ei tahetud anda ja nii kokku 23 aastat (1969–1992) laeva peal elades ja töötades ta korteri järjekorras oligi.  

Ajateenistuses olles sisustas Künnap oma vaba aega fotograafiaalast kirjandust lugedes ning teenistusest tuli ta tagasi juba koos kaameraga. Kuna Jaanil füüsis oli hea ja sõlmesid oskas kutsus kolleeg Künnapi kui fotograafi mägesid pildistama. Jaan asus seejuures veel grupivanemaks. Esimene käik oli Kaukasusse, Elbrusele. Kokku on ta seal 30 korda käinud. 

Köied ja sõlmed on Jaani elus mänginud tähtsat rolli, seda nii merel kui mägedes, kus ta sõprade või enese elu on mitmeid kordi “rippunud köie otsas”. Tänu köite kasutamisoskusele on ta päästnud palju inimesi ja pääsenud ka ise. 

80% kõikidest sõlmedest maailmas on välja mõelnud meremehed, kusjuures ühe sõlme sidumiseks võib olla rohkem kui üks viis. Sõlmesid kasutavad: meremehed, purjetajad, alpinistid, matkajad, õnge- ja jahimehed, arboristid ning tegelikult kõik inimesed oma igapäevaelus (kingapaelad, lipsud, kirurgid õmblemisel jne). 

Lihtsõlm on kõigist sõlmedest kõige lihtsam, sellest tuleneb ka nimi ja on iga inimese elus esimene sõlm, mille ta teeb. See sõlm on üks põhilistest sidumise võimalustest ja paljude teiste sõlmede aluseks. Mõningatele sõlmedele tehakse töökindluse tagamiseks lihtsõlm kontrollsõlmeks. See annab lisakindlustuse, et põhisõlm ei hakka lahti hargnema. Kuna sõlmest on kasu nii käepideme kui ka stopperina, seotakse seda kindlate vahemaade tagant päästenööridesse, et köis ei libiseks käest läbi. 

Rehvisõlm (ka õigesõlm, meremehesõlm, rahvakeeli umbsõlm) on lihtne ja kiiresti seotav sõlm. Suurte pingete korral, eriti kui nöör märgub, jookseb umbsõlm tugevalt kinni. Rehvisõlm aasadega – sellega seotakse tavaliselt kingapaelu. Heaks omaduseks on see, et sõlm on kergesti lahtivõetav. (Foto näitusel nr 10 (1)) 

Kalurisõlm ehk kangrusõlm koosneb kahest libisevast lihtsõlmest. Sõlme kasutatakse kahe ühejämeduse otsa jäävaks ühendamiseks, kui ühendust ei ole vaja hiljem lahti võtta. Sõlm on töökindel, mõõtmetelt suhteliselt väike ja kompaktne. Seda sõlme võiks Künnapi arvates igale lapsele selgeks teha. Sõlme teatakse ka nimede õngitseja- ja armastajatesõlm all. (Esimesel pildil on kontrollsõlmed otstesse tehtud) (Foto näitusel nr 9 (1)) 

Palgisõlm – kõige lihtsam ja tugevam, universaalne sõlm. Kui koormust taga pole, saab lihtsasti lahti. Selle sõlmega veeti näiteks kaableid mandrilt saarele. Jahimehed kasutavad, et rümpa välja tõmmata, autot saab välja tõmmata. (Foto näitusel nr 13 (3)) 

Paalisõlm ehk briti varianti paalsteeki kasutatakse taimtrossile või liinile ou tegemiseks. Paalisõlm on väga laialdase kasutusalaga ja eelkõige sellistes situatsioonides, kus vajatakse kõrget usaldusväärsust (teadvusetu inimese pardale tõstmine). Paalisõlm ei jookse kunagi kokku. Seda kasutatakse köie lõpu sidumiseks ankru ümber. See on peamine sõlm, millega kinnitada varustust seljakoti või rakmete külge. Samuti saab selle sõlmega siduda köie ümber keha kas julgestuseks või takistusest üleveoks. Sagedast kasutamist leiabki mägironimises. NB! Paalisõlm võib end ise lahti libistada, seepärast on vajalik, et vabale köieotsale lisatakse alati kontrollsõlm! (pildil pole kontrollsõlme) (Foto näitusel nr 13 ja 14) 

Tule tutvu näitusel sõlmedega rohkem ning proovi neid ka ise siduda!

Näitusele pääseb Teletorni piletiga ning   on avatud Teletorni lahtiolekuaegadel kuni 2023. aastalõpuni.

Tornitäis elamusi ootab Sind!