Ajalugu
Moskva valiti 1980. aasta suveolümpialinnaks ning Tallinnas toimus selle raames olümpia purjeregatt. Teletorni hoone lisati olümpiaobjektide nimekirja, mis garanteeris nö rohelise tee saamaks olulist varustust. Seetõttu seati ka Vilniuse teletorni jaoks mõeldud aparatuur üles hoopis Tallinnas ja teletorn lasti käiku õigeaegselt, Vilniuse oma aga viibis ligi aasta. Teletorni ehitus algas 1975. aastal ning sai valmis just planeeritud ajaks. Valmimine võttis aega mõni kuu vähem kui viis aastat.

314 meetri kõrgune Eesti kõrgeim hoone avati 11. juulil 1980, kohal oli kogu tolleaegne nomenklatuur. Nõukogude aegset tegelikkust ilmestab üks tolleaegsetest Teletorni töötajatest Igor Lukas: “Kuigi olümpiaks läks kogu see kupatus tööle, /…/ lülitati järgmisel päeval vesi välja ning kuni järgmise kevadeni oli meil kuivpeldik.”

Torn sai kiiresti populaarseks ajaveetmise kohaks. Siin tähistati nii ametlikke kui ka perekondlikke sündmusi.

Tallinna Teletorn on Eesti iseseisvuse taastamise üheks olulisemaks sümboliks, kuna siin toimus rida sündmuseid, mis olid seotud 20. augustil 1991. aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt välja kuulutatud otsusega „Eesti riiklikust iseseisvusest”. Kuulake Harri Tiido 1991. a intervjuu salvestust teletorni kaitsjatega, kes viibisid ja kaitsesid torni sel murrangulisel hetkel.

170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm oli külastajatele avatud 26. novembrini 2007, mil see tuleohutusnõuetele mittevastavuse tõttu suleti.
Torn taasavatakse täieliku uuenduskuuri läbinuna 2012. aasta kevadel, 4.aprillil.
Rekonstrueerimise arhitektid:
- Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Margit Aule, Liis Lindvere jt.
- Arhitektuuribüroost KOKO Arhitektid OÜ
Arhitektide visiooni kohaselt rajati uus sissepääsuosa, mis lisab suurejoonelisust ja säilitab puhta vaate tornile. Lisaks avati 22. korrusel esmakordselt Põhja –Euroopa kõige kõrgem avatud vaateplatvorm (175 m), loodi moodne interaktiivne ekspositsioon ja moderniseeriti põhjalikult avalikud ruumid. Uksed avas Põhja-Euroopa kõrgeima vaatega restoran.
