Ajalugu

Moskva valiti 1980. aasta suveolümpialinnaks ning Tallinnas toimus selle raames olümpia purjeregatt. Teletorni hoone lisati olümpiaobjektide nimekirja, mis garanteeris nö rohelise tee saamaks olulist varustust. Seetõttu seati ka Vilniuse teletorni jaoks mõeldud aparatuur üles hoopis Tallinnas ja teletorn lasti käiku õigeaegselt, Vilniuse oma aga viibis ligi aasta. Teletorni ehitus algas 1975. aastal ning sai valmis just planeeritud ajaks. Valmimine võttis aega mõni kuu vähem kui viis aastat.

314 meetri kõrgune Eesti kõrgeim hoone avati 11. juulil 1980, kohal oli kogu tolleaegne nomenklatuur. Nõukogude aegset tegelikkust ilmestab üks tolleaegsetest Teletorni töötajatest Igor Lukas: “Kuigi olümpiaks läks kogu see kupatus tööle, /…/ lülitati järgmisel päeval vesi välja ning kuni järgmise kevadeni oli meil kuivpeldik.”

Torn sai kiiresti populaarseks ajaveetmise kohaks. Siin tähistati nii ametlikke kui ka perekondlikke sündmusi.

Tallinna Teletorn on Eesti iseseisvuse taastamise üheks olulisemaks sümboliks, kuna siin toimus rida sündmuseid, mis olid seotud 20. augustil 1991. aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt välja kuulutatud otsusega „Eesti riiklikust iseseisvusest”. Kuulake Harri Tiido 1991. a intervjuu salvestust teletorni kaitsjatega, kes viibisid ja kaitsesid torni sel murrangulisel hetkel.

170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm oli külastajatele avatud 26. novembrini 2007, mil see tuleohutusnõuetele mittevastavuse tõttu suleti.

Torn taasavatakse täieliku uuenduskuuri läbinuna 2012. aasta kevadel, 4.aprillil.

Rekonstrueerimise arhitektid:

Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Margit Aule, Liis Lindvere jt.
Arhitektuuribüroost KOKO Arhitektid OÜ

Arhitektide visiooni kohaselt rajati uus sissepääsuosa, mis lisab suurejoonelisust ja säilitab puhta vaate tornile. Lisaks avati 22. korrusel esmakordselt Põhja –Euroopa kõige kõrgem avatud vaateplatvorm (175 m), loodi moodne interaktiivne ekspositsioon ja moderniseeriti põhjalikult avalikud ruumid. Uksed avas Põhja-Euroopa kõrgeima vaatega restoran.

Daatumid

30. september 1975.

Nurgakivi panek. Tallinna Teletorni ehitusel osales 32 ehitusettevõtet. Projekteerijate ees seisis kaks keerulist ülesannet: valida teletorni konstruktsioon ja ehituskoht. Konstruktsioonilt koosneb torn kolmest osast: vundamendist, 190 m kõrgusest raudbetoontüvest ja 124 m kõrgusest terasantennist. 150–182 m vahel asub torni ülaehitis, mille läbimõõt on 38 m.

mai 1977.

Raudbetoontüve ehitamine. Teletorni ehitamisel kasutati mitmeid uusi tehnilisi lahendusi. Raudbetoontüve valmistamisel kasutati liugvormi meetodit. Betoonvorm paigaldati 2,5 m kõrgusele, siis monteeriti armatuur ja valati betoon.

Kasutati betooni mark M-400 põlevkivituha portlandtsemendi alusel. Betooni töötasid välja Tallinna Polütehnilise Instituudi teadlased professor Verner Kikase juhtimisel. Paigaldatud oli 17 500 tonni betooni ja 330 km armatuuri. Torni kogukaal on umbes 20 000 tonni. Betoonosas on 1050 trepiastet.

13. juuni 1978.

Torn saavutab projektkõrguse 314m. Peale tuule mõjutab torni ka päikesesoojus, mille mõjul tipp joonistab imetabase kõverjoone. Vaateplatvormi lubatud kõrvalekalle tuule mõjul 0,9 m, tipu lubatud kõrvalekalle 1,5 m.

30. oktoober 1978.

Ülemise ehitusosa sõrestiku ülestõstmine. Ülemise torniümbrise metallsõrestik massiga üle 120 tonni pandi kokku maapinnal torni tüve ümber ja tõsteti siis 170 m kõrgusele. Vaateplatvormi kõrgus 170 m, vaateplatvormi läbimõõt 38 m.

aprill 1980.

Brigadir Väino Saar hoiab ära katastroofi. Keevitaja lohakuse tõttu olid süttinud tornitüve šahti kaablid, tuli levis kiiresti ja torni metallosad ähvardasid sulada. Saar suutis põlevad kaablid viimasel hetkel läbi raiuda.

11. juuli 1980.

Tallinna Teletorni ametlik avamine.

20. detsember 1979.

Eetrisse saadetakse esimene signaal.

22. juuli 1980.

Kuni 01.08.1980 Moskva Suveolümpiamängude Purjeregatt, milleks valminud paljude Tallinna ehitiste hulka kuulus ka uus Teletorn.

19. august 1991.

Moskvas toimus Augustiputš. Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse käigus üritas isehakanud Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee vandenõulasi vägivaldselt kõrvaldada Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi ametikohalt ning teha lõpp tema liberaalsele perestroikapoliitikale.

20. august 1991.

Vahetult enne keskööd otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on taas iseseisev vabariik. 21.augusti varahommikul tegid Vene Nõukogude Liidu dessantväelased katse hõivata Tallinna Teletorn. Rahvas üle Eesti saabub torni kaitsma. Käputäis relvastatud Eesti kaitsjaid sulgus torni tipu ruumidesse.

20. november 2007.

Teletorni 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm suletakse külastajatele, kuna see ei vasta enam tuleohutusnõuetele.

2009

Otsustati torn renoveerida.

2010

Mais algasid ehitustööd.

aprill 2012.

Peale põhjalikku renoveerimist avatakse legendaarne Tallinna Teletorn taas külastajatele. Teletornist on saanud elamuskeskus paljude võimalustega nii suurtele kui väikestele, avatakse ka futuristlik näituseruum Eesti tippsaavutustest. Uksed avas Põhja-Euroopa kõrgeima vaatega restoran.

11. juuli 2012.

Alates tähistab Teletorn igal aastal oma sünnipäeva, mille juurde on kuulunud Base Jump Boogie ehk langevarjuhüpped Teletornist. Teletorn on üks väheseid ehitisi maailmas, kus sellist ekstreemset hobi saab ametlikult harrastada ning seetõttu on kohal kogu base langevarjurite eliit. Langevarjureid on osalenud 20 erinevast riigist, kaugeimad paigad on Kolumbia ning Austraalia.

jaanuar 2013.

Mainekas The World Federation of Great Towers (Maailma Suurepäraste Tornide Föderatsioon) võttis Tallinna Teletorni ametlikult oma liikmeks. Föderatsiooni liikmeks saavad tornid peavad olema rahvale avatud, mistõttu üksnes kõrgusest ei piisa. Kõrgeim torn föderatsioonis on Burj Kalifa 828 meetriga, Tallinna Teletorn on 40 liikme seas 314 meetriga kõrguselt 19. ning ühtlasi Põhja-Euroopa kõrgeim avatud hoone.

21. jaanuar 2013.

Kell 12.00 esitleti Tallinna Teletornis Eesti esimest satelliiti ESTCube-1. Esimest ja viimast korda oli võimalus avalikult näha aprillis kosmosesse lendavat satelliiti, mis juba samal õhtul alustab teekonda Euroopa kosmosesadamasse Prantsuse Guajaanas. Sellest hetkest alates on Eesti nüüd kosmoseriik

11. juuni 2013.

Avati Tallinna Teletornis ainulaadne atraktsioon Baltimaades ja Põhja-Euroopas – servakõnd. Nüüd on võimalik Teletorni kõrgustes adrenaliini tõsta ja teha jalutuskäik torni 22. korrusel, Põhja-Euroopa kõige kõrgemal avatud rõdul (175 m)

2014

Aastast alates kuulub Teletorni trepijooks (Tallinn TV Tower Run) Premium Race võistlusena maailma trepijooksude karikasarja ning WFGT (World Federation of Great Towers) Towerrunning Challenge nimistusse. 30 kiiremat meest ja naist teenivad siit maailma karikasarja punkte. Sarjast võtavad osa vähemalt 8 eri riigist ja erinevatest maailmajagudest pärit torni. Teletorni treppide kiireima aja jooksis 5. aprillilst 2015 maailmameister Piotr Lobodzinski (ajaga 04.29) .

mai 2015.

Avati näitus „Elus Universum”, mis valmis koostöös Tõravere observatooriumiga.

2017

Avati nostalgianäitus „Banaane ei ole”, mis tutvustas elu Eestis 70-tel.

märts 2019.

Avati koostöös Geenivaramuga näitus „Geeniaalne”, mis tutvustas Eesti edulugu geenitehnoloogia valdkonnas.

detsember 2019.

Avati VR-atraktsioon „Lend ümber Teletorni”.

aprill 2024.

Avati näitus „Gustave Eiffel – aina kõrgemale”, mis oli pühendatud Eiffeli torni 135. avamiseaastapäevale.

aprill 2025.

Avati kunstniku Mery Crystal Ra (kodanikunimega Meeli Kõiva) isikunäitus „Nähtamatu“.

Ajalugu

Ajalugu

Daatumid

#teletorn

TALLINNA TELETORN

OLULINE

Jälgi meid

Ajalugu

Daatumid

#teletorn

Liitu Teletorni uudiskirjaga

TALLINNA TELETORN

OLULINE

Jälgi meid