Sissejuhatus Teletorni juubeliaastasse

2025.aastal tähistab Tallinna Teletorn oma 45. sünnipäeva erilise fotonäitusega, “Teletorni peidetud lood must-valgel”, mis pakub unikaalse võimaluse sukelduda Eesti ajaloo olulisse etappi. Alates 25. jaanuarist kuni 31. märtsini 2025 avaneb Teletornis Mati Hiisi fotonäitus, mis toob esmakordselt avalikkuse ette must-valged kaadrid Teletorni ehitamisest ja avamisest.

Teletorn ise on oluline sümbol nii Tallinna kui kogu Eesti jaoks. Selle ehitamine oli suur saavutus, mis näitab, kuidas inseneritöö ja arhitektuur suudavad koos luua midagi ajatut ja inspireerivat. Näitus “Teletorni peidetud lood must-valgel” annab võimaluse heita pilk selle sümboli sünniloosse ja mõista, millist rolli see etendab meie kultuuriloos.

Külastusinfo

• Asukoht: Tallinna Teletorn, Kloostrimetsa tee 58a, Tallinn.
• Avatud: 25. jaanuar – 31. märts 2025.
• Piletid: Näitusele pääseb Teletorni piletiga, mille saad osta SIIT.

TASUTA pääseb näitusele Teletorni aastapileti ja muuseumikaardiga.

Tule ja avasta lood, mis olid seni peidetud! Näitus ootab Sind Teletornis, kus ajalugu kohtub kunstiga ja iga foto räägib oma loo. Igal teisipäeval kell 13.00 ja 16.00 toimuvad Teletornis Tuuriteisipäevad, kus Teletorni külastuspileti ostnud külalised saavad TASUTA osaleda kas „Suletud uste” või hetkel Teletornis käimas oleva näituse tuuril. Kasuta võimalust!

Teletorn, see on maamärk, mis muudab vaatenurka ja loob unustamatuid elamusi.

Unikaalsed fotod ajaloost

Avasta unikaalne ajalooline vaade Teletorni loole Mati Hiisi must-valgete fotode kaudu! Fotonäitus “Teletorni peidetud lood must-valgel” avab ukse 45 aasta tagusesse maailma, tuues Sinuni kaadrid, mida avalikkus pole varem näinud. See eriline näitus tutvustab Teletorni ehitamise ja avamise kõige intiimsemaid hetki, pakkudes vaatajale nii ajaloolist taustainfot kui ka emotsionaalset rännakut ajas.

Mati Hiisi fotod, mis on tehtud Teletorni ehitamise ja avamise ajal, peegeldavad hetkede ehedust ja toovad esile ehitajate panuse ning toonase ajastu olustiku. Piltidelt leiab ehitusmehi oma töö keskel, erinevaid ehitusetappe ning omamoodi nostalgilisi kaadreid Teletorni valmimisest. Samuti võib fotodelt näha 1980. aasta avamistseremooniat, kus kohtuvad nõukogude aja juhid ja Eesti rahvariietes tüdrukud. See on kontrast, mis peegeldab oskuslikku rahvusliku uhkuse esitlemist sotsialistliku riigi aegadel.

Fotod on must-valged, mis annab neile ajatu võlu ja toob esile valguse ja varju mängu. Just nende kaadrite kaudu avaneb Teletorni ehituse ja avamise taga peituv inimlik ja ajalooline lugu, mida tänini pole laiemale publikule avaldatud. Lisaks annavad need kaadrid vaatajale võimaluse tunnetada toonase aja eripära ja argipäeva, mida tänapäeva perspektiivist on raske ette kujutada.

Mati Hiis – pilk ajaloo ja hetke piirimail

Näituse autor Mati Hiis (sündinud 1946) on Eesti tunnustatud fotograaf, kelle pikaaegne loominguline töö on jätnud sügava jälje Eesti fotograafia ajalukku. Mati sai oma esimese fotoaparaadi, Smena, esimese klassi lõpetamisel, ning sellest ajast peale on kaamera olnud tema ustav kaaslane. Professionaalse karjääri alguseks sai 1969. aastal ajakirjas “Kehakultuur” ilmunud kaanefoto. Alates sellest hetkest muutus tema kirg fotograafia vastu igapäevatööks, mis kestis ligi neli aastakümmet.

Mati Hiis on olnud korduvalt tunnustatud Eesti parima spordi- ja loodusefotograafi tiitlitega. Tema fotod on kaunistanud lugematuid fotoalbumeid ja raamatuid, tõstes esile looduse ilu ja elumomentide ehedust. Oma loomingut kirjeldades on Hiis öelnud: “Aega ei saa tagasi keerata, seda võib vaid ette aimata.” See filosoofia peegeldub ka tema fotodel, kus iga kaader on hoolikalt läbi mõeldud ja täiuslikult ajastatud. Lisaks fotograafia tehnikale on Hiis alati rõhutanud ka inimlikku aspekti – fotode kaudu saab vahendada emotsioone ja jutustada lugusid, mis sõnades ei pruugi alati edasi tulla.

Tema loomingus kajastub oskus leida ilu ka pealtnäha tavalistes hetkedes. Sageli on ta oodanud täiuslikku valgust ja kompositsiooni, naastes sama motiivi juurde ikka ja jälle. See sihikindlus ja kirg on teinud temast fotograafi, kelle töödel on sügav hingestatus ja ajalooline väärtus.