Language
Kontakt 
29. oktoobril toimus Tallinna Teletornis Eesti ja Soome ühise telekultuurikogemuse fookuspäev “Välismaine nõukaaeg“. Koostöös ERR-i ja Soome Instituudiga korraldatud sündmus tõi kokku ringhäälingujuhid, ajakirjanikud ja teleajaloo meenutajad, et arutleda Soome televisiooni mõju üle Eestis ning vaadata kahe riigi meediakoostöö tulevikku.
Fookuspäevaga tähistati Eesti ja Soome ringhäälingute 100. aastapäeva ning legendaarse ühise telemälumängu “Naapurivisa” 60. aastapäeva. Teletorni restoranist sai selleks puhuks stuudio, kus kohtusid isiklikud mälestused, ajaloolised kaadrid ja tänapäeva meediaküsimused.
Telepilt, mis avas ukse teistsugusesse maailma
Soome televisioon tähendas nõukogude ajal paljudele eestlastele palju enamat kui võimalust vaadata naaberriigi saateid. Ekraanilt jõudsid kodudesse lääne filmid ja seriaalid, muusika, spordiülekanded, reklaamid ning uudised, mis avardasid maailmapilti ja tutvustasid teistsugust igapäevaelu.
ERR-i juhatuse esimees Erik Roose meenutas, kuidas Soome televisioon kujundas tema põlvkonna ettekujutust elust väljaspool Nõukogude Liitu. Meedia- ja kommunikatsiooniekspert Raul Rebane avas kultuuri, spordi ja meelelahutuse rolli rahvusliku identiteedi hoidmisel ning rääkis Eesti ja Soome teleajakirjanike aastakümnetega kujunenud usaldusest.
Tallinna Ülikooli meediapoliitika dotsent Andres Jõesaar käsitles Soome televisiooni mõju keeleoskusele, muusikamaitsele ja Eesti kommertstelevisiooni kujunemisele. Dokumentalist ja produtsent Kiur Aarma tõi kuulajateni lapsepõlvemälestused ajast, mil Soome saadete vaatamiseks paigaldati televiisoritesse eraldi hääle- ja värviplokke ning reklaamipaus oli sündmus omaette.
Ühine ajalugu ja tuleviku koostöö
Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi viis kuulajad Eesti ja Soome ringhäälingukoostöö algusaegadesse. Tema ettekanne näitas, kuidas üle lahe liikunud raadio- ja telesignaal on eri ajastutel hoidnud sidet naaberrahvaste vahel ning aidanud teineteise elu paremini mõista.
Mineviku kõrval räägiti ka tulevikust. Yle strateegiajuht Mika Rahkonen keskendus usaldusväärse ajakirjanduse väärtusele tehisintellekti ajastul ning vajadusele jõuda inimesteni, keda traditsioonilised meediakanalid enam ei kõneta. Nii tema kui ka Erik Roose rõhutasid koostöö tähtsust kiiresti muutuvas meediaruumis.
Kiur Aarma – Soome televisioon avas nõukogude aja lapsele ukse vabasse maailma
Tallinna Teletornis toimunud fookuspäeval “Välismaine nõukaaeg” meenutas dokumentalist, produtsent ja režissöör Kiur Aarma, kuidas Soome televisioon kujundas nõukogude ajal üles kasvanud laste maailmapilti ning avas ukse läänelikku kultuuriruumi.
Aarma sõnul mõjutas Soome televisioon eriti tugevalt aastatel 1970-1980 sündinud põlvkonda. Lääne seriaalid, popmuusika, filmid ja isegi telereklaamid pakkusid võimalust näha maailma, mis erines täielikult Nõukogude Liidu argipäevast.
Lääne seriaalid, popmuusika, filmid ja isegi telereklaamid pakkusid võimalust näha maailma, mis erines täielikult Nõukogude Liidu argipäevast.
Tema lapsepõlvekodus sai Soome televisiooni vaatamine võimalikuks tänu spetsiaalsetele hääle- ja värviplokkidele, mille paigaldas peretuttav, kes jõudis hiljem ka Aarma ja Jaak Kilmi dokumentaalfilmi “Disko ja tuumasõda”.
Soome televisiooni mõju ulatus meelelahutusest palju kaugemale. Soomekeelsed subtiitrid aitasid õppida keelt, muusikasaated kujundasid noorte maitset ning läänelikud seriaalid said osaks terve põlvkonna ühisest kultuurimälust.
Soomekeelsed subtiitrid aitasid õppida keelt, muusikasaated kujundasid noorte maitset ning läänelikud seriaalid said osaks terve põlvkonna ühisest kultuurimälust.
Eriliselt meenutas Aarma ka Soome telereklaame, mida Eesti pered jälgisid sama suure huviga kui saateid. Reklaamides nähtud tooteid ei olnud siin võimalik osta, kuid need pakkusid pilguheitu maailma, mis jäi teisele poole raudset eesriiet.
Kiur Aarma meenutused näitasid ilmekalt, kuidas televisioon võis olla palju enamat kui meelelahutus – see oli aken vabadusse, teadmiste ja kultuuriliste võimaluste juurde.
Hannele Valkeeniemi – enamuste soomlaste jaoks algas Eesti avastamine alles laulva revolutsiooni ajal
Soome Instituudi juhataja ja pikaaegse Yle ajakirjanikukogemusega Hannele Valkeeniemi rääkis fookuspäeval, kuidas Eesti ja Soome raadio- ning telekoostöö on läbi peaaegu sajandi ühendanud kahte naaberrahvast, aidanud ületada poliitilisi piire ja kujundanud vastastikust kultuuritunnetust.
Valkeeniemi sõnul ulatuvad Eesti ja Soome ringhäälingu koostöö juured 1929. aastasse, mil Tallinnast edastati Soome esimene otseülekanne. Juba enne Teist maailmasõda oli koostöö märkimisväärselt tihe – vahetati heliplaate, noote ja reportaaže, korraldati ühiseid kultuurisündmusi ning õpetati raadio vahendusel teineteise keelt.
Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine muutsid senise koostöö olemust. Raadiost ja televisioonist said ka propagandavahendid, kuid poliitilistest piirangutest hoolimata jõudsid üle Soome lahe jätkuvalt muusika, kultuur ja meelelahutus. Üheks eredamaks näiteks oli Georg Otsa esitatud “Saaremaa valss”, millest kujunes Soomes armastatud laul.
Erilise koha Eesti ja Soome ühises teleajaloos saavutas 1966. aastal alanud mälumäng “Naapurivisa”, mis kasvas mõlemas riigis erakordselt populaarseks. Valkeeniemi meenutas, kuidas võistlejaid tervitati naastes plakatitega ning saatest kujunes tõeline kultuuriline fenomen.
Erilise koha Eesti ja Soome ühises teleajaloos saavutas 1966. aastal alanud mälumäng “Naapurivisa”, mis kasvas mõlemas riigis erakordselt populaarseks.
1970. aastatel avas Espoo telemast Eesti vaatajatele võimaluse jälgida Soome televisiooni. Lääne filmid, muusika, reklaamid ja uudised tõid eestlaste kodudesse maailma, mis jäi Nõukogude Liidu piiridest väljapoole. Samal ajal ei teadnud paljud soomlased, kui oluline roll oli nende televisioonil teisel pool lahte.
Valkeeniemi tõi esile huvitava erinevuse kahe naaberrahva kogemuses – kui eestlased tundsid Soome elu ja kultuuri televisiooni kaudu juba aastakümneid, siis paljude soomlaste jaoks algas Eesti põhjalikum avastamine alles laulva revolutsiooni ja iseseisvuse taastamise ajal. Just siis hakkasid Soome meediasse jõudma vahetud reportaažid, intervjuud ja dokumentaalfilmid Eesti sündmustest.
Tulevikku vaadates avaldas Valkeeniemi lootust, et Eesti ja Soome rahvusringhäälingute koostöö muutub taas tihedamaks ning ERR ja Yle saavad senisest vabamalt saateid ja muud sisu vahetada.
“Ma tean, et see on keeruline ja kallis ning koosneb tuhandest tükist. Aga unistamisel ei ole piire, nii nagu signaalil ei ole piiri,” võttis Valkeeniemi oma tulevikuvisiooni kokku.
Erik Roose – Soome televisioon andis eestlastele ettekujutuse teistsugusest ühiskonnast
Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Erik Roose rääkis fookuspäeval, kuidas Soome televisioon mõjutas nõukogude ajal eestlaste maailmapilti ning milliste väljakutsetega seisab avalik-õiguslik meedia silmitsi tänapäeval.
Roose sõnul ei olnud Soome televisioon Põhja-Eesti elanike jaoks pelgalt meelelahutuskanal. Lääne filmid, seriaalid, muusika, Eurovisioon ja reklaamid avasid ukse maailma, mis erines oluliselt Nõukogude Liidu igapäevaelust. Kuigi Soome televisioonist on sageli räägitud kui demokraatia õpetajast, ei jälginud toonased noored tema hinnangul niivõrd poliitilisi arutelusid, kuivõrd just läänelikku popkultuuri ja meelelahutust.
Lääne filmid, seriaalid, muusika, Eurovisioon ja reklaamid avasid ukse maailma, mis erines oluliselt Nõukogude Liidu igapäevaelust.
Eriliselt meenutas Roose Soome telereklaame, mis olid mõnikord isegi põnevamad kui saated ise. Reklaamitud tooteid ei olnud Eestis võimalik osta, kuid need pakkusid pilguheitu teistsugusesse elukeskkonda. Soome televisiooni vahendusel jõudis Eesti vaatajateni ka suur osa Ameerika filmidest, seriaalidest ja muusikast.
Roose hinnangul andis aastakümneid kestnud Soome televisiooni jälgimine Põhja-Eestis kasvanud põlvkonnale laiema ettekujutuse sellest, kuidas ühiskond ja igapäevaelu võiksid toimida. Sellest kogemusest oli abi ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist, mil tuli hakata üles ehitama uut ühiskonnakorraldust.
Minevikust tänapäeva liikudes tõi Roose esile Eesti ja Soome avalik-õigusliku meedia ühised väljakutsed. ERR ja Yle peavad kohanema muutuva meediatarbimise, piiratud rahaliste võimaluste ja rahvusvaheliste tehnoloogiaettevõtete kasvava mõjuga. Eriti suureks küsimuseks on see, kuidas jõuda noorema põlvkonnani, kelle tähelepanu pärast konkureeritakse nüüd üleilmsete digiplatvormidega.
Roose rõhutas, et avalik-õiguslik ja erameedia ei tohiks selles olukorras olla vastaspooltel. Kohaliku ajakirjanduse püsimajäämine on oluline kogu ühiskonnale, sest järjest suurem osa reklaamirahast ja publiku tähelepanust liigub rahvusvahelistele platvormidele.
Eesti ja Soome koostöö heaks näiteks tõi Roose voogedastusplatvormide arendamise. Yle kogemused aitasid ERRil Jupiteri loomisel vältida kulukaid vigu ning säästa mitu miljonit eurot. Samas takistavad kahe riigi tihedamat telekoostööd endiselt geograafilised vaatamispiirangud ehk geoblokeeringud, mida Roose peab tänapäeva meediamaailmas iganenud lahenduseks.
Erik Roose ettekanne näitas, kuidas televisiooni roll on aastakümnetega muutunud. Kui kunagi avas Soome televisioon eestlastele akna vabasse maailma, siis tänapäeval seisab Eesti ja Soome meedia ühise ülesande ees – hoida kohalikku ajakirjandust ja usaldusväärset inforuumi tugevana üleilmsete tehnoloogiaplatvormide ajastul.
Mika Rahkonen – tehisintellekti ajastul muutub usaldusväärne ajakirjandus veel väärtuslikumaks
Soome rahvusringhäälingu Yle strateegiajuht Mika Rahkonen rääkis fookuspäeval, kuidas tehisintellekti kiire areng, muutuvad meediatarbimise harjumused ja ühiskonna polariseerumine kujundavad avalik-õigusliku meedia tulevikku ning miks muutub usaldusväärne ajakirjandus järjest olulisemaks.
Rahkonen meenutas, et tänavu 100. aastapäeva tähistanud Yle loodi ajal, mil raadio pakkus võimalust ühendada Soome eri piirkondi ja ühiskonnarühmi. Sada aastat hiljem on tehnoloogia küll muutunud, kuid ringhäälingu põhiülesanne on jäänud samaks – tuua inimesed kokku, pakkuda usaldusväärset teavet ning aidata ühiskonnal üksteist paremini mõista.
Rahkoneni sõnul ei tähenda ühine meediakogemus tänapäeval enam tingimata seda, et kogu rahvas vaatab samal ajal ühte telesaadet. Televisiooni kõrval on olulised digitaalsed platvormid, mängud, vestlused ja eri sihtrühmadele loodud sisu. Avalik-õiguslik meedia peab suutma kõnetada erineva tausta, maailmavaate ja elukogemusega inimesi.
Avalik-õiguslik meedia peab suutma kõnetada erineva tausta, maailmavaate ja elukogemusega inimesi.
Ühe olulise probleemina tõi Rahkonen esile usalduse vähenemise uudiste vastu. Kuigi Soomes on usaldus ajakirjanduse vastu rahvusvahelises võrdluses endiselt kõrge, erineb see märkimisväärselt ühiskonnarühmade lõikes. Kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed usaldavad uudiseid rohkem, madalama hariduse ja sissetulekuga inimesed vähem. See seab avalik-õiguslikule meediale ülesande jõuda ka nendeni, kes traditsioonilist ajakirjandust enam ei jälgi.
Tehisintellekti levik muudab Rahkoneni hinnangul kontrollitud teabe ja ajakirjandusliku vastutuse veelgi väärtuslikumaks. Kui tekste, pilte, heli ja videoid saab luua järjest lihtsamalt, muutub määravaks teadmine, kes on sisu loonud, miks seda tehti ja kes selle õigsuse eest vastutab.
“Igaüks võib luua ükskõik millise teksti, heli, pildi või video. Kogu väärtus ei ole enam lõpptootes, vaid selles, kes selle tegi, kuidas ja miks see tehti ning kes sellele lõpuks alla kirjutab,” rõhutas Rahkonen.
“Kogu väärtus ei ole enam lõpptootes, vaid selles, kes selle tegi, kuidas ja miks see tehti ning kes sellele lõpuks alla kirjutab.”
Yle kasutab tehisintellekti juba praegu mitmes tööprotsessis. Digitaalsed tööriistad aitavad kontrollida internetis levivate fotode ja videote autentsust, ettevõttesisene Yle GPT toetab töötajate igapäevaseid ülesandeid ning tehisintellekti abil on käivitatud ka ukrainakeelsed uudised.
Rahkonen rõhutas, et avalik-õigusliku meedia tulevikku ei saa rajada üksnes senistele saavutustele ja lojaalsele publikule. Muutustega tuleb kaasas käia kiiresti ning leida uusi viise, kuidas jõuda nooremate ja seni vähem kaasatud inimesteni.
“Nostalgia ei saa olla strateegia. Strateegia ülesanne on vaadata ettepoole.”
“Nostalgia ei saa olla strateegia. Strateegia ülesanne on vaadata ettepoole,” sõnas Rahkonen.
Olulise tulevikusuunana näeb ta ka Eesti ja Soome rahvusringhäälingute tihedamat koostööd. ERR ja Yle seisavad silmitsi sarnaste tehnoloogiliste ja sisuliste väljakutsetega ning võiksid senisest rohkem ühiseid lahendusi arendada. Ka legendaarse “Naapurivisa” taoline ühissaade võiks Rahkoneni hinnangul tänapäeval toimida, kuid selleks tuleks mõelda, kuidas jõuda lisaks televaatajatele ka digiplatvormide publikuni.
Mika Rahkoneni ettekande keskne sõnum oli, et tehisintellekti ajastul ei vähene professionaalse ajakirjanduse tähtsus, vaid kasvab veelgi. Usaldusväärne teave, ajakirjanduslik vastutus ja võime ühiskonda ühendada on väärtused, mida tehnoloogia üksi asendada ei suuda.
Raul Rebane – nõukogude ideoloogiat murendati kultuuri, spordi ja meelelahutuse kaudu
Pikaaegne ERRi ajakirjanik ning meedia- ja kommunikatsiooniekspert Raul Rebane rääkis fookuspäeval, kuidas Soome televisioon aitas nõukogude ajal kujundada eestlaste maailmapilti, tugevdada rahvuslikku identiteeti ning valmistada ühiskonda ette iseseisvuse taastamiseks.
Rebase hinnangul ei seisnenud Soome televisiooni suurim mõju üksnes uudistes või poliitilistes saadetes. Kõige tugevamalt murendasid nõukogude ideoloogiat hoopis lääne filmid, muusika, sport, reklaamid ja meelelahutus, mille kaudu jõudsid Eesti inimesteni vabale ühiskonnale omased väärtused ja mõtteviisid.
Erilise tähendusega oli Eesti ja Soome teletoimetuste koostöö.
Erilise tähendusega oli Eesti ja Soome teletoimetuste koostöö. Rebane alustas Eesti Televisioonis spordiajakirjanikuna 1970. aastatel ning meenutas, kuidas ETV ja Yle sporditoimetused kasvasid aastatega sisuliselt üheks meeskonnaks. Soome kolleegid jagasid Eesti ajakirjanikega informatsiooni, võimaldasid kasutada rahvusvahelistel võistlustel kommentaatorikabiine ning pakkusid tuge olukordades, kus Nõukogude Eesti ajakirjanike võimalused olid piiratud.
Ühe liigutavama näitena meenutas Rebane 1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlusi Tokyos. Äsja iseseisvuse taastanud Eesti Televisioonil puudusid vahendid, et võistlustelt materjali kodumaale edastada. Yle kinkis Eestile ühe minuti oma satelliidiülekande ajast, tänu millele jõudis Eesti vaatajateni iseseisva riigi esimene välislugu.
Yle kinkis Eestile ühe minuti oma satelliidiülekande ajast, tänu millele jõudis Eesti vaatajateni iseseisva riigi esimene välislugu.
“See üks minut on vähemalt minu jaoks siiani ajaloo kõige väärtuslikum kingitus. Sellest sai iseseisva Eesti esimene välislugu,” meenutas Rebane.
Eesti ja Soome telekultuuri arengus tõi Rebane olulise pöördepunktina esile ka 1975. aastal allkirjastatud Helsingi lõppakti. Kuigi dokument tekitas Eestis esialgu kartust, et sellega kinnistatakse Euroopa sõjajärgsed piirid, avas selle kultuurikoostööd käsitlev osa uusi võimalusi teabe ja meelelahutuse liikumiseks üle riigipiiride.
“Meelelahutuse vastu ei ole relva leiutatud. Just selle kaudu hakati sisuliselt ideoloogiat hävitama,” ütles Rebane.
Soome televisiooni vahendusel said eestlased osa Eurovisioonist, lääne filmidest, seriaalidest, spordivõistlustest ja Soome igapäevaelust.
Soome televisiooni vahendusel said eestlased osa Eurovisioonist, lääne filmidest, seriaalidest, spordivõistlustest ja Soome igapäevaelust. Samal ajal jõudsid vaatajateni märkamatult ka teadmised demokraatliku ühiskonna toimimisest, vabadest valimistest, erakondadest ja poliitilisest kultuurist. Rebase sõnul aitas see kaasa sellele, et Eesti ühiskond oli pärast iseseisvuse taastamist valmis kiiresti oma riiki üles ehitama.
Olulise koha Rebase mälestustes hõivas ka legendaarne Eesti ja Soome ühine telemälumäng “Naapurivisa”. Saate erilisus seisnes selles, et Eesti ja Soome kohtusid teleekraanil kahe võrdse naabrina, kelle vahele ei mahtunud Nõukogude Liit.
“See lõi täiesti uue mõõtme. Tundus, nagu oleksime omaette riik – Eesti ja Soome ning Nõukogude Liitu polnud kusagil vahepeal,” meenutas Rebane.
Rebane rõhutas ka omakeelse meelelahutuse tähtsust Eesti kultuurilise identiteedi säilimisel. Soome televisiooni mõju ja Eestis loodud saated aitasid hoida eestikeelset kultuuriruumi ning vältida olukorda, kus populaarne kultuur oleks jõudnud inimesteni peamiselt vene keele vahendusel.
Raul Rebase ettekande keskne sõnum oli, et televisioon võib mõjutada terve rahva ajaloolist saatust palju sügavamalt, kui esmapilgul arvata oskame. Soome televisioon ei pakkunud eestlastele üksnes meelelahutust, vaid aitas säilitada kultuurilist iseseisvust ja kujundada valmisolekut vabaduseks.
“See on ajalooline fenomen – kuidas teise riigi televisioon ja sealt tulev mõju võisid kujundada terve rahva saatust,” võttis Rebane oma mõtted kokku.
Andres Jõesaar – Soome televisioon oli eestlastele korraga infokanal ja kultuuriline kvaliteedimärk
Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi meediapoliitika dotsent Andres Jõesaar rääkis fookuspäeval, kuidas Soome televisioon kujundas nõukogude ajal eestlaste maailmapilti, mõjutas Eesti muusika- ja telekultuuri ning andis hiljem olulise tõuke kodumaise kommertstelevisiooni arengule.
Jõesaare isiklik kokkupuude Soome televisiooniga algas 1969. aastal, kui tema pere kolis Mustamäele. Tänu isa valmistatud antennile ja Soome heli võimaldavale televiisorile avanes nende kodus aken teistsugusesse maailma. “Sealt avanenud maailm on mind väga palju mõjutanud,” meenutas Jõesaar.
Ettekandes käsitles Jõesaar ka Eesti ja Soome sõjajärgse koostöö kujunemist. Olulist rolli mängisid teadlased ja kultuuritegelased, kelle kaudu hakkasid kahe riigi sidemed taastuma. Teaduse ja kultuuri kaudu loodud kontaktid aitasid kaasa ka legendaarse telemälumängu “Naapurivisa” sünnile. Jõesaare hinnangul võis tunnustatud teadlaste osalemine olla üks põhjusi, miks sellist ühissaadet Nõukogude Liidus lubati.
Soome televisiooni mõju kasvas märkimisväärselt 1970. aastate alguses, kui Espoo saatja laiendas signaali leviala Eestis. Jõesaare sõnul muutus Soome telepilt kättesaadavaks enam kui 40 protsendile Eesti elanikkonnast. Uuringute järgi jälgis Soome televisiooni iga päev ligi veerand Eesti teleauditooriumist.
Uuringute järgi jälgis Soome televisiooni iga päev ligi veerand Eesti teleauditooriumist.
Eriti tugevalt mõjutas Soome televisioon Eesti muusikakultuuri. Saated “Hittimittari” ja “Levyraati” tõid siinsete vaatajate ja kuulajateni lääne muusika, mis ametlikes Nõukogude kanalites sageli puudus. Jõesaare hinnangul võis see mõjutada ka Eesti ansamblite, sealhulgas Apelsini ja Ruja loomingut ning esinemisstiili.
Muusika hankimine nõudis toona märkimisväärset raha ja koostööd. Üks välismaine heliplaat võis maksta ligikaudu poole Jõesaare isa kuupalgast, mistõttu osteti plaate mitme peale, vahetati neid ja lindistati ümber. “Tänapäeva noorele on seda raske selgitada, sest Spotify kaudu on kohe kättesaadavad miljonid lood. Meie jaoks oli aga ühe plaadi saamine väga oluline sündmus,” rääkis Jõesaar.
Soome televisiooni mõju ulatus meelelahutusest palju kaugemale. Soomekeelsed saated ja subtiitrid aitasid õppida keelt, uudised avardasid infovälja ning Soome teletootmise kogemusest saadi teadmisi, mida kasutati hiljem Eesti meediamaastiku arendamisel.
Jõesaar meenutas ka nõukogude aja paradokse, sealhulgas Soome telekavade mitteametlikku levitamist. Rangelt kontrollitud süsteemis jõudsid telekavad huvilisteni paljundatud lehtedena ning nende hankimisel aitasid vahel kaasa isegi inimesed, kelle ülesanne oli välismaise info levikut kontrollida.
Andres Jõesaare ettekanne näitas, kuidas Soome televisioon oli eestlaste jaoks palju enamat kui võimalus vaadata välismaiseid saateid. See oli oluline infokanal, keeleõpetaja, muusikalise inspiratsiooni allikas ja kultuuriline kvaliteedimärk, mille mõju ulatus ka Eesti iseseisvuse taastamise järgsesse meediamaailma.
“Naapurivisa” jõudis taas publiku ette
Päeva eriline osa oli kummardus 1966. aastal alanud Eesti ja Soome ühisele mälumängule “Naapurivisa”. Ajaloolise saate taaslavastus tõi publiku ette kahe naaberriigi ühise teletraditsiooni, saatejuhtideks Raul Rebane ja Marjo Näkki.
“Naapurivisa” meenutas aega, mil Eesti ja Soome kohtusid teleekraanil võrdsete naabritena ning ühine saade lõi sideme, mille tähendus ulatus mälumängust palju kaugemale.
