Kiur Aarma. Foto: GoodNews, Joosep Ints

Kiur Aarma Teletornis fookuspäeval: Soome televisioon avas nõukogude aja lapsele ukse vabasse maailma

Dokumentalist, produtsent, režissöör ja stsenarist Kiur Aarma meenutas Tallinna Teletornis toimunud fookuspäeval „Välismaine nõukogude aeg“, kuidas Soome televisioon kujundas nõukogude ajal üles kasvanud laste maailmapilti. Lääne seriaalid, popmuusika, reklaamid ja soomekeelsed subtiitrid pakkusid sissevaadet ellu, mida siinpool lahte muidu näha ei saanud.

Aarma sõnul puudutas Soome televisiooni eriline mõju kõige tugevamalt umbes kümmet aastakäiku – lapsi, kes sündisid 1970. ja 1980. aasta vahel. Varasematel põlvkondadel ei olnud veel samasuguseid võimalusi Soome televisiooni jälgida, hiljem sündinutele avanesid aga juba uued kanalid ja tehnoloogiad.

„Kõigepealt oli Soome hääleplokk, sest ilma hääleta televisiooni vaadata on üsna igavavõitu. Hiljem tuli järele Soome värviplokk.“

Tema enda peres hakati Soome televisiooni vaatama 1970. aastate lõpus. Esialgu tehti seda mustvalgest televiisorist, hiljem jõudis koju ka Nõukogude Liidus toodetud värviteler. Soome saadete nägemiseks ja kuulmiseks tuli aga televiisorisse paigaldada eraldi tehnilised lahendused. „Kõigepealt oli Soome hääleplokk, sest ilma hääleta televisiooni vaadata on üsna igavavõitu. Hiljem tuli järele Soome värviplokk,“ meenutas Aarma.

Kiur Aarma. Foto: GoodNews, Joosep Ints

Mõlemad plokid paigaldas nende televiisorisse Õismäel elanud peretuttav Arvo Sildnik, kes astus onu Arvona üles ka Aarma ja Jaak Kilmi 2009. aastal valminud filmis „Disko ja tuumasõda“. „Tema tuli ja tegi mingis mõttes ukse lahti: palun, siin on teile nüüd kultuur.“

Lääne seriaalid muutusid eestlaste jaoks osaks Soome kultuurist

Soome televisiooni kaudu jõudsid Eesti vaatajateni nii Soome enda saated kui ka Läänes toodetud seriaalid, filmid ja muusikavideod. Aarma sõnul tekkis seetõttu siinpool lahte omalaadne kultuuriline seos: seriaalid „Ritari Ässä“ ja „Ihmemies“ ei olnud küll Soome kultuuri osa soomlaste jaoks, kuid eestlaste mälus on need sellega lahutamatult seotud.

Aarma meenutas, et tema lapsepõlve kangelaste hulka kuulusid ka Soome muusika- ja meelelahutussaadete tegijad. Noortele avanes nende kaudu maailm, mis erines märgatavalt Nõukogude televisioonis nähtust. Soome televisioonist vaadatud muusikasaated ei pakkunud üksnes meelelahutust, vaid mõjutasid ka siinsete noorte maitset, eneseväljendust ja hilisemaid loomingulisi valikuid.

Soome televisioonist vaadatud muusikasaated ei pakkunud üksnes meelelahutust, vaid mõjutasid ka siinsete noorte maitset, eneseväljendust ja hilisemaid loomingulisi valikuid.

Aarma tõi näiteks ansambli Terminaator laulja Jaagup Kreemi, kes on ka ise rääkinud Soome ansambli Dingo mõjust oma muusikale ja lavaolekule. Tema sõnul ei olnud sellised mõjutused juhuslikud, vaid osa laiemast kultuurikogemusest, mille Soome televisioon tervele põlvkonnale andis.

Subtiitrid aitasid soome keele selgeks saada

Aarma suhe Soomega oli tavapärasest tihedam juba perekondliku tausta tõttu. Tema vanaema õppis 1930. aastatel Helsingi Ülikoolis ning vanaema kunagised kursusekaaslased otsisid ta uuesti üles 1960. aastatel. Kui Soomest Eestisse reisimine muutus võimalikuks, hakkasid nende kodus käima mitmed Soome peretuttavad.

Kiur Aarma. Foto: GoodNews, Joosep Ints

Koju jõudsid ka soomekeelsed ajakirjad, mille abil hakkasid lapsed keelt omandama. Seetõttu ei valmistanud Soome televisiooni subtiitrite lugemine Aarmale hiljem enam suuri raskusi. „Kümneaastane laps omandab keele päris kiiresti,“ märkis ta.

Soomekeelsete subtiitritega seriaalide vaatamine arendas keeleoskust omakorda edasi ning peagi sai Aarma hakata lugema ka soomekeelseid raamatuid.

Soomekeelsete subtiitritega seriaalide vaatamine arendas keeleoskust omakorda edasi ning peagi sai Aarma hakata lugema ka soomekeelseid raamatuid. Nii avas televisioon tee palju avarama kultuuriruumi juurde: ekraanilt alanud keeleõpe viis kirjanduse, muusika ja teiste Soome kultuuri osadeni.

Soome telereklaame vaadati sama suure huviga kui saateid

Eriline tähendus oli nõukogude ajal ka Soome telereklaamidel. Kui tänapäeval kasutatakse reklaamipausi sageli ekraani juurest lahkumiseks, siis toona kogunesid Eesti pered just reklaamide ajaks televiisori ette.

Aarma sõnul ei toiminud reklaamid Eestis oma tavapärases tähenduses, sest vaatajal ei olnud võimalik nähtud toodet lihtsalt poest osta. Ometi olid need oluline osa ekraanilt avanenud maailmast.

Aarma sõnul ei toiminud reklaamid Eestis oma tavapärases tähenduses, sest vaatajal ei olnud võimalik nähtud toodet lihtsalt poest osta.

„Need reklaamid ei olnud nagu reklaamid. Need olid osa sellest Soome kultuurist ja maailmast. Siinpool lahte ei täitnud need aga oma funktsiooni. Sa võisid reklaame küll vaadata, aga tegelikult ei saanud sa neid tooteid osta.“

Telepildilt tuttav maailm muutus Soomes tõeliseks

Esimest korda pääses Aarma Soome enda mäletamist mööda 1987. aastal, kui ta oli 12-aastane. Ta veetis osa suvest Turu lähistel peretuttavate juures.

Kiur Aarma. Foto: GoodNews, Joosep Ints

Kuigi televisioon oli talle Soomest juba palju näidanud, ei saanud ekraan edasi anda kõiki kogemusi. Lapsepõlves Soomest saadud Lego klotsid jätsid temasse nii tugeva jälje, et huvi nende vastu on kandunud edasi ka täiskasvanuikka. Aarma sõnul on ta hiljem oma kahele pojale Lego komplekte ostnud vahel ka lootuses, et need pakuvad lastele sama palju rõõmu kui kunagi talle.

Kiur Aarma täispikka ettekannet saab vaadata ERR-i kultuuriportaalis ja YouTube’is.

Kõik postitused

Instagram

#teletorn

TALLINNA TELETORN: Klassikaraadio toimetus käis Teletornis näitusetuuril

Võõrustasime Tallinna Teletornis Klassikaraadio toimetust, kes tuli tutvuma kobarnäitusega “Siin Tallinn! Sajand eetris”. Aitäh, et külla tulite!

Eesti ringhäälingu 100. sünnipäevale pühendatud kobarnäitus koondab üheksa näitust. Teletornis saab uurida, millised raadiod mängisid Eesti kodudes, meenutada ETV ekraanilt tuttavaid teledaame ja avastada, kuidas raadio- ja telesignaal meieni jõuab.

Ootame ka teisi toimetusi, töökaaslasi ja sõpruskondi Teletorni näitusetuurile. Tulge koos avastama, millised hääled, saated ja lood on meid saja aasta jooksul saatnud!

Tutvu kobarnäitusega “Siin Tallinn! Sajand eetris”: Teletorn.ee
Fotod: GoodNews, Joosep Ints

#teletorn #klassikaraadio #eestiringhääling100 #siintallinnsajandeetris #tuleteletorni