Kertu Saks. Foto: GoodNews, Risto Štukert

„Telelegendide sajand. ETV teledaamid“: näitus naistest, kes on kujundanud Eesti teleajalugu

Tallinna Teletornis on avatud portreefotode näitus „Telelegendide sajand. ETV teledaamid“, mis viib külastajad läbi Eesti Televisiooni seitsme aastakümne ning toob esile naised, kelle hääl, nägu ja kohalolu on olnud paljudele eestlastele aastate jooksul osa igapäevaelust. Näituse kuraatori Kertu Saksa sõnul on „Telelegendide sajand. ETV teledaamid“ austusavaldus kõigile naistele, kes on rõõmustanud vaatajaid läbi teleekraanide 70 aasta vältel. „Alates esimestest telediktoritest kuni tänaste uudiste- ja vestlussaadete tegijateni, on just need daamid Eesti telekultuuri oluliselt mõjutanud ja kujundanud. Nad on saatnud vaatajaid nii argi- kui ka pidupäevadel,“ sõnab Saks.

Naised, kes on jätnud jälje Eesti teleajalukku

Näitusel kohtuvad vaatajad paljude ETV teledaamidega, kelle töö on jätnud jälje Eesti telelukku. Esindatud on nii esimesed diktorid ja uudisteankrud kui ka tänased saatejuhid, ajakirjanikud ja toimetajad. Kertu Saks märgib, et nende naiste mõju ei piirdu üksnes sellega, mida vaataja ekraanil nägi. „Nende hääl ja nägu on olnud osa Eesti ühiskonna kõige olulisemaid hetki saatnud uudistest, meelelahutusest, aruteludest ja suurtest teleülekannetest. Olgugi, et teame neid vaid ekraani vahendusel, on paljudele meist saanud nad justkui pereliikmeteks, keda tuntakse ja keda on ekraanile oodatud,“ sõnab ta.

Portreefotode näitus meenutab, kui suur roll on televisioonil olnud Eesti inimeste argipäevas. ETV ekraanilt tuttavad naised on oma ajastu hääled, kes on vahendanud uudiseid, loonud meeleolu, juhatanud sisse saateid, hoidnud üleval vestlusi ja toonud vaatajateni nii kultuuri, ühiskonnaelu, sporti kui ka meelelahutust.

Esimestest telediktoritest tänaste saatejuhtideni

Näituse üks varasemaid teledaame on Ruth Peramets-Püss, kes alustas Tallinna Televisioonistuudios diktorina 1955. aastal ning kuulub ETV esimese põlvkonna tuntuimate telelegendide hulka. Paljudele on ta jäänud meelde lastesaadete juhina, keda tunti hellitavalt tädi Ruthina.

Foto: GoodNews, Risto Štukert

Tema kõrval meenutab näitus ka Alice Talvikut, kes töötas ETVs aastatel 1958–1996 nii teadustaja kui saatejuhina, tegi soomekeelseid saateid ja lastesaateid ning töötas hiljem ETV programmijuhina. Ivi Kreen, kes alustas diktorina ja oli seejärel pikka aega „Aktuaalse kaamera“ uudisteankur, andis oma häälega mitme aastakümne uudistele kindla kõla.

Foto: GoodNews, Risto Štukert

Moidela Tõnisson on paljudele meelde jäänud elulaadi, kodu ja moe teemadega seotud saadetest, teiste seas „Nota bene!“, „Tantsusaal“ ja „Moerevüü“. Need nimed tuletavad meelde aega, mil televisioon oli paljudes kodudes veel uus ja eriline nähtus ning ekraanile jõudnud inimesed muutusid kiiresti tuttavaks kogu Eestile.

Uudised, kultuur, meelelahutus ja suured telehetked

Näitus toob esile ka naised, kes on kujundanud ETV uudiste, kultuuri- ja meelelahutussaadete nägu. Reet Oja oli seotud noorte- ja meelelahutussaadetega nagu „Kontakt“, „Kitsas king“, „Tegijad“, „Tähelaev“, „Unetus“ ja „Televisiooni lapsed“. Lisaks algatas ja juhtis ta mitmeid suurprojekte, sealhulgas „Hommiku TV-d“, „ÖÖ TV-d“ ja varahommikuprogrammi „Tere hommikust!“.

Foto: GoodNews, Risto Štukert

Marite Kallasma, kes jõudis ETV ekraanile 1976. aastal, oli pikalt armastatud „Aktuaalse kaamera“ uudisteankur. Hiljem on ta koolitanud ja juhendanud uusi ETV ekraanile tulijaid eetrinõustajana. Tema teletööle on antud ka kõrge tunnustus: president Toomas Hendrik Ilves andis talle Valgetähe V klassi ordeni ning 2020. aastal pälvis ta EFTA teleauhinna elutöö eest Eesti televaldkonnas.

Foto: GoodNews, Risto Štukert

Reet Linna töötab ETVs alates 1969. aastast tänaseni ning on saanud üheks Eesti teleajaloo armastatumaks muusika-, meelelahutus- ja päevakajaliste saadete juhiks. Tema nimi seostub saadetega „Laulge kaasa“, „Lauluga maale“, „Kuulus ja kummaline“ ning tänaseks ka „Prillitoosiga“. Maire Aunaste alustas ETVs „Aktuaalse kaamera“ reporterina, kuid kujunes aastatega väga tuntud vestlus- ja meelelahutussaadete juhiks, kelle telekarjääri märgilisteks saadeteks jäid „Reisile sinuga“ ja „Meie“.

Foto: GoodNews, Risto Štukert

Rohkem kui vaid näod teleekraanil

Eesti teleajaloo puhul on eriline just see, et saatejuhid ja uudisteankrud on olnud paljudele vaatajatele rohkem kui lihtsalt inimesed ekraanil. Nad on loonud turvatunnet, rütmi ja järjepidevust. Nad on olnud kohal olulistel ühiskonda mõjutanud hetkedel, aga ka tavalistel argiõhtutel.

Astrid Kannel on vaatajatele tuttav välisuudiste toimetaja, „Välisilma“ saatejuhi ning „Aktuaalse kaamera“ saatejuhi ja toimetajana. Anne Raiste on kandnud ERRi uudiste kajastamisel olulist rolli, olnud „Aktuaalse kaamera“ toimetaja, teinud lugusid „Pealtnägijale“ ning töötanud ka „Valimisstuudio“ toimetajana. Monika Tamla on paljudele meelde jäänud armastatud „Aktuaalse kaamera“ uudisteankruna ning samuti „Terevisiooni“ uudistetoimetajana ja mitmete erisaadete juhina.

Näitusel on esindatud ka Katrin Viirpalu, kelle heasüdamlikku intervjueerimisoskust teavad vaatajad saadetest „Terevisioon“, „Tähelaev“ ja „Jõulutunnel“. Anu Välba on Eesti televaatajatele tuttav eelkõige saatest „Hommik Anuga“, mis on olnud eetris alates 2015. aastast, aga ka paljudest päevakajalistest ja meelelahutussaadetest ning suurprojektidest. Grete Lõbu juhib alates 2013. aastast „Ringvaadet“ ning on olnud ka mitmete laulu- ja tantsupidude, presidendi vastuvõttude ja teiste suurülekannete saatejuht.

Näitus on pühendatud ka neile, kes tegutsevad ekraani taga

„Telelegendide sajand. ETV teledaamid“ on pühendatud kõigile telenaistele, ka neile, kelle töö jääb sageli kaamera taha. Eesti televisiooni ajalugu ei ole sündinud üksnes stuudios prožektorite valguses, vaid ka toimetustes, režissööripultide taga, montaažiruumides, välivõtetel ja saatesarjade ettevalmistamisel.

Seetõttu on näitus tänuavaldus ka naistele, kes on hoidnud Eesti televisiooni sisu, vormi ja kvaliteeti. Nende seas on saatejuhid, diktorid, reporterid, toimetajad, produtsendid, programmijuhid, korrespondendid ja eetrinõustajad, kelle kaudu saab nähtavaks ka see osa teletööst, mida vaataja ei pruugi igapäevaselt märgata, kuid ilma milleta ei jõuaks ükski saade ekraanile.

Juubeliaasta näituste-sari „Siin Tallinn! Sajand eetris“ kutsub avastama

Näitus „Telelegendide sajand. ETV teledaamid“ on valminud koostöös Eesti Rahvusringhäälingu ja Tartu Hansa Rotary Clubiga. Näituse kuraator on Kertu Saks. Tallinna Teletorni näituste sari „Siin Tallinn! Sajand eetris“ tähistab Eesti Ringhäälingu 100. juubeliaastat ning kutsub avastama Eesti ringhäälingu ja teleajaloo erinevaid tahke.

Kõik postitused

Instagram

#teletorn

TALLINNA TELETORN: Teletorni pop-up näitusel “Mõõt ja mõte. Constantin Brâncuși ja EKA noorte skulptorite dialoog” on väljas Ivor Mikkeri teos “Sisemine mütoloogia II” 

Väljapanek toob Tallinna Teletorni kokku maailmakuulsa Rumeenia skulptori Constantin Brâncuși monumentaalkunsti ning kolme Eesti Kunstiakadeemia noore skulptori, Lotta Karoliina Räsäneni, Ivor Mikkeri ja Daniil Musesovsi, teosed. Ligi 90-aastase vahega valminud loomingut ühendavad küsimused sellest, kuidas saab mõttest vorm ning millist rolli mängivad teose tähenduses materjal, mõõt ja ruum.

Näitus tähistab Constantin Brâncuși 150. sünniaastapäeva. Tema Târgu Jiu monumentaalansamblit tutvustava väljapaneku tõi Teletorni Rumeenia suursaatkond, EKA tudengite teosed jõudsid näitusele koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni. 

Tule Teletorni!
Video: GoodNews

#teletorn #eka #constantinbrancusi #tuleteletorni #minuteletorn