Language
Kontakt 
Tallinna Teletorni fuajees avati 15. septembril pop-up näitus „Mõõt ja mõte. Constantin Brâncuși ja EKA noorte skulptorite dialoog“, mis asetab kolme Eesti Kunstiakadeemia noore skulptori teosed dialoogi maailmakuulsa Rumeenia skulptori monumentaalkunstist kõneleva plakatinäitusega. Näitus tähistab ühtlasi Constantin Brâncuși 150. sünniaastapäeva.
Legendaarse moodsa skulptuuri isa aastatel 1937–1938 Rumeenias loodud Târgu Jiu monumentaalansamblit tutvustava väljapaneku kõrval eksponeeritakse Lotta Karoliina Räsäneni, Ivor Mikkeri ja Daniil Musesovsi teoseid, mis kõnelevad juurtest, mütoloogiast ja vormiotsingustest. Kohtuvad kaks ajastut. Näitus ärgitab külastajaid mõtisklema, kuidas mõjutavad skulptuuri tähendust mõõt, materjal ja ruum.
Tallinna Teletorni juhatuse liikme Kertu Saksa sõnul aitab näitus näha ka Teletorni uue pilguga: „Teletorn on ühe Eesti olulisima sümbolasutusena ka ise kui 1980. aastate monumentaalkunstiteos. EKA noorte skulptorite ja Constantin Brâncuși dialoogi eksponeerimine toob esile ka selle, milline betoonarhitektuuripärl teletorn on.“
Pop-up näitustega soovib Teletorn kõnetada erinevaid kogukondi ning tuua läbi kultuuridiplomaatia kokku meedia-, kunsti-, haridus-, kui paljude teiste valdkondade esindajad. Septembris on tähelepanu keskmes koostöö Eesti Kunstiakadeemiaga ning noored kunstnikud. „Lähtume mõttest, et Teletorn kuulub meile kõigile. Soovime, et eri huvide ja taustaga inimesed leiaksid siia tee erinevatel põhjustel. Näitus loob kohtumispaiga tudengitele, ülikoolidele, kunstiarmastajatele ja neile, kes soovivad avastada Teletorni enda monumentaalset mõõdet,“ lisas Saks.
„Lähtume mõttest, et Teletorn kuulub meile kõigile. Soovime, et eri huvide ja taustaga inimesed leiaksid siia tee erinevatel põhjustel. Näitus loob kohtumispaiga tudengitele, ülikoolidele, kunstiarmastajatele ja neile, kes soovivad avastada Teletorni enda monumentaalset mõõdet.“
Kertu Saks, Tallinna Teletorni juhatuse liige
Brâncuși muutis linna terviklikuks kunstiteoseks
Rumeenias sündinud ja suure osa elust Pariisis töötanud Constantin Brâncuși (1876–1957) kuulub 20. sajandi mõjukaimate skulptorite hulka. Ta loobus detailirohkest kujutamisest ning otsis esemete ja nähtuste olemust lihtsates, puhastes ja jõulistes vormides. Tema loomingust sai üks modernistliku skulptuuri lähtepunkte.
Brâncuși üheks erakordsemaks saavutuseks peetakse Târgu Jiu monumentaalansamblit, mis on pühendatud Esimeses maailmasõjas linna kaitsmisel langenute mälestusele. Traditsioonilise ausamba asemel muutis kunstnik osa linnast terviklikuks kunstiteoseks.
Ligi 1,5 kilomeetri pikkusele teljele paigutatud „Vaikuse laud“, „Suudluse värav“ ja „Lõputu sammas“ moodustavad teekonna, milles ühinevad skulptuur, arhitektuur, maastik ja linnaruum. Ansambli kuulsaim teos on 29,3 meetri kõrgune „Lõputu sammas“, mille geomeetrilised vormid väljendavad lõpmatuse ideed ja mälestavad langenute ohverdust.
2024. aastal kanti Târgu Jiu monumentaalansambel UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Ligi 90 aastat hiljem jätkub vormiotsing Eestis
Brâncuși monumentaalansambli ja EKA noorte skulptorite tööde valmimise vahele jääb ligi 90 aastat. Selle aja jooksul on muutunud nii maailm, kunst kui ka kasutatavad materjalid, kuid kunstnikke saadavad endiselt küsimused sellest, kuidas muutub mõte vormiks ning millist rolli mängivad teose tähenduses selle mõõt ja paiknemine.
Näitus ei võrdle noorte kunstnike loomingut Brâncușiga ega aseta neid samale kunstiajaloolisele skaalale. Selle asemel loob väljapanek ruumi dialoogiks, kus modernistliku skulptuuri suurmeistri ideed kohtuvad kolme tänapäeva Eesti noore kunstniku pilgu, materjalitunnetuse ja vormiotsingutega.
Constantin Brâncuși näituse on Tallinna Teletorni toonud Rumeenia suursaatkond. Lotta Karoliina Räsäneni, Ivor Mikkeri ja Daniil Musesovsi teosed jõudsid Teletorni koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.
